Milline on ränduri isadus?

Helsingi ülikoolis on käimas uurimisprojekt Caring Labour, mis käsitleb piiriülest hooldust ehk seda, kuidas hoolitsetakse pereelu ja lähedaste eest siis, kui pereliikmed elavad eri riikides. Projekti ühes osas vaadeldakse Soomes töötavate Eesti ehitustööliste peresuhteid, isadust ja hoolduse korraldamist kahe riigi vahel.

Uurija Matias Muuronen külastas ehitusplatse, nende lähedal asuvaid tanklaid ja Eesti vahet sõitvaid parvlaevu, et teha süvaintervjuusid Eesti ehitajatega.

– Inimesed liiguvad üha enam töö tõttu ühest paigast teise. Mõnel tuleb pere kaasa, teistel jääb see kodumaale. Kuidas täita selles olukorras oma rolli peres? küsib Muuronen.

– Tundub, et poliitilises ja sotsiaalses arutelus nähakse võõrtöölisi eelkõige tööjõuna. Ei pruugita mõista selliste inimeste elu neid külgi ja struktuure, mis toimivad kusagil mujal.

Pikk reis

– Olen intervjueerinud inimesi, kes on olnud siin Soomes 15–20 aastat. On palju ehitajaid, kes läksid Soome 21. sajandi esimesel poolel, kui Eesti liitus EL-iga. 2008. aastal oli seal majanduskriis. Paljudel oli sel ajal veel väikeseid lapsi, räägib Muuronen intervjueeritavate taustast.

Mõnigi intervjueeritav on rääkinud, kuidas ta on oma lastest võõrdunud. Konkreetselt väljendub see näiteks selles, et praeguseks juba täiskasvanud lapsed ei vasta enam isa telefonikõnedele.

– Paljudel on igapäevane tähelepanek, et kui sa ei ole pere argipäevas kohal, siis võõrdud perest. Kui lähed nädalavahetusel koju, võid tunda, et ei teagi õieti, kuidas kodus tuleks olla, kuidas igapäevased toimetused ja näiteks harrastused käivad, räägib Muuronen.

Paljud ehitajad on käinud kodus, Eestis, igal teisel nädalavahetusel, eriti kui peres on kasvueas lapsi.

– Intervjuudest on selgunud, et kui ühtedel on õnnestunud regulaarselt kodus käia, siis teistel pole see korda läinud.

Kui töötad näiteks Turu dokis, on üsnagi koormav igal teisel nädalahahetusel ütleme Pärnusse reisida.

– Pikk sõit ja lisaks veel laevareis. Ja kui pühapäeval hakkad uuesti Soome poole sõitma ning ütled lastele ja naisele head aega, siis võib ette kujutada, kui raske see on.

– Nädalavahetuse reis võib olla emotsionaalselt raske, aga kui tahad pere igapäevaelus veidigi osaleda, on seda vaja. Paljud on hakanud ajapikku märkama, et kui jääd igapäevaelust eemale, hakkavad ka nädalavahetuse reisid harvemaks jääma ning jäädakse kergemini Soome.

Nädalavahetuseks Soome jäämine ei ole lihtne.

– Intervjueeritavad on rääkinud, et ka tegevusetus nädalavahetusel võib raske olla. Seega teeb osa nädalavahetusel tööd, et mõtted perest eemale saada ega tarvitseks end kasutuna tunda.

Selles, kuidas Eesti ehitajad Soomes nädalavahetust veedavad, on ka sugupõlvede vahelisi erinevusi.

– Kui rääkida viiekümneaastastega, siis paljud ütlevad, et nädalavahetused mööduvad koos sõpradega alkoholi pruukides. Nädalavahetused mööduvad baaris. Nii mõnegi intervjueeritava sõnul seostub alkoholi pruukimine perest eemal olemisest põhjustatud valu ja raskustega, tõdeb Muuronen.

Hiljem Soome tulnud nooremad inimesed igatsevad aga kollektiivsemaid tegevusi. Aega veedetakse näiteks sportides või korraldatakse ühisüritusi ning seda mitte ainult eestlaste seltsis.

Tööandja saab asjade käiku mõjutada

Osa inimeste argipäeva teeb lihtsamaks see, et töötada saab esmaspäevast neljapäevani.

– Kui saad oma ajakava ja töö tegemise viisi mõjutada, toimib töö esmaspäevast neljapäevani hästi. Mulle on räägitud mõistvatest ülemustest, kes saavad eriti nooremate Eesti ehitajate puhul aru, et pereelu on neile tähtis, räägib Muuronen.

Siis on ülemused töö nii korraldanud, et ehitaja saab aegsasti koju nädalavahetust veetma sõita.

– Alati pole see aga võimalik. Ehitamine on tsükliline ja vahel on kiire. Siis tuleb lihtsalt töö ära teha. Näiteks on september ja mingi töö tuleb jõuludeks, enne talve ja külma, valmis saada.

Soome tööelu peetakse heaks.

– Intervjueeritavad oskasid hinnata seda, et töötajatel on siin teatud õigused ja soodustused, millest suudetakse kinni pidada.

Eesti antropoloog Keiu Telve on uurinud Soomes töötavate eestlaste ettekujutusi Soomest ja tema uuringust tuli välja kogemus, et Eesti mehed on Soomes näinud uut viisi isa olla.

– Siin õhutatakse rohkem kohal olema ja neid hoiakuid on ka Eestisse kaasa viidud. Ehk kuidas pereelu ja tööd saaks paremini ühendada.

Pere kaasa?

Kas intervjueeritud ehitajad olid kaalunud perekonna Soome kaasa võtmist?

– Nii need, kes on ikka veel abielus, kui ka need, kes on lahutanud, räägivad, et Eestis elava partneri kaudu hoitakse alal sotsiaalset läbikäimist. Kui ka partner koliks Soome, siis sotsiaalsed võrgustikud Eestis nõrgeneksid. Paljudel on Eestis ka vanemad, kelle eest tuleb hoolitseda, sõnab Muuronen.

Teine probleem on see, et abikaasad mõtlevad, kas nad leiaksid endale Soomes haridusele vastavat tööd.

– Kui oled saanud ettevalmistuse tööks teatud valdkonnas, kas saad siin just sellist tööd. See on oluline takistus.

On siiski palju algselt Eesti peresid, kes on lahendanud olukorra kogu perega Soome kolides.

– Mina keskendun siiski neile, kes kahe riigi vahel pendeldavad.“

Milliseid vahendeid on neil oma peresuhete säilitamiseks kasutada, lisaks kodus käimisele?

– Liikumist nõudvas töös võib kohal olemine tähendada Eestis lähedastele suvilate ja suveköökide ehitamist. Kui oled pikalt ära, on kodus kohal need füüsilised asjad, mis sa oled sinna ehitanud. Paljude jaoks on tähtsaks väärtuseks perele heade tingimuste loomine.

Muurose arvates on selles näha ka soovi näidata lähedastele, mida sa teha oskad.

– Ametiuhkus ja uhkus oma võimete üle.